karjal.fi: Ulgomualaine nimi voibi ainos vie vaigevuttua ruadopagizutandah piäzyy – pahimilleh nimii daže muutetah suomekse

http://www.karjal.fi/verkolehti/2017/08/ulgomualaine-nimi-voibi-ainos-vie-vaigevuttua-ruadopagizutandah-piazyy-pahimilleh-nimii-daze-muutetah-suomekse/

Ulgomualaine nimi voibi ainos vie vaigevuttua ruadopagizutandah piäzyy – pahimilleh nimii  daže muutetah suomekse

Ruadohečos tapahtui alendamine on vagavu, no peitetty probliemu. Tutkimuksen mugah alendamine ruavonečos suundavuu daže kolme kerdua puaksumbah etnizeh tagaperäh migu sugupuoleh.
Nicoletta Kekoniemen tuatto on italielaine. Suomes roinnuh da kazvanuh roindua myöte Poverini joudui enne varmistamah ruavonandajile, ku maltau paista suomekse, omassah muamankielekse.
Tilandeh muutui vuvvennu 2012, konzu Kekoniemi meni miehele da otti omassah ukon suguniemen. Ruadopagizutandas ei sen jälles enämbi kyzytty mibo on Kekoniemen muamankieli da pagizuttamizih piäzemine kebjeni.
Ruavoneččijäl voi ainos vie olla vaigei piästä ruadopagizutandah, ku hänel ollus sugunimi kudai on ulgomualaine libo kuuluu on moine. Vuvvennu 2012 ruado- da eloikeinoministerstvu luajitti tutkimizen, kudamas 1258 ruadopaikale työnnettih kaksi muga hyviä ruadoeččomustu. Eččomukset oldih läs yhtenjyttyzet – ainavo ero oli eččijän nimi. Toine eččomus työnnettih suomelazen nimenke, toine ven’alazen.
Tutkimus ozutti, ku ruavoneččijäl kudaman nimi kuului oli ven’alaine oli kaksi kerdua vaigiembi piästä ruadopagizutandah migu eččijäl, kudamal oli suomelaine nimi. Helsingin yliopiston sotsiopsiholougien professor Inga Jasinskaja-Lahti uskou, ku vie tänäpäi tulos olis melgo sama.
‒ En usko, ku täs atmosfieras olis tapahtunnuh äijy muutostu. Rahvahienvälizis tutkimusis selgenöy, ku eččijiä alendetah sidä enämbäl midä enämbän hänen oma kul’tuuruu eruou meijän kul’tuuras. Suomes suadas varmah samanluaduzii tuloksii.
Nimi vaihtetah ruadopagizutandah näh
Alex voibi olla Suomes Aleksi, Christina toinah Kristiina da Tatyana Tanja. Nimet kudamat ollah ulgomualazen jyttyzet daže muutetah suomekse, ku net oldas tägäläzeh kul’tuurah pädijät. Yhtenverdazusdeleguatan toimiston toimistopiälikön Rainer Hiltusen mieles nimien muuttamine suomekse on huolestuttai ilmivö.
‒ Atkal on, ku ristikanzal pidänöy luobuo omassah nimes, konzu sehäi on tärgei oza ristikanzan identitiettua. Nimel ei pidäs olla nimittumua hommua ruadamizenke. Tämä on sežo laiduezimerki sit, kui äijäl resursoi yhteiskunnal jiäy hyövyttämättäh, ku ristikanzoin maltoloi ei käytetänneh eriluaduzes etnizes tagaperäs sanelijan suguniemen täh.
Toiči nimel yhtelläh on välii. Konzu Kekoniemi oli nuorembi, ezitettih, ku häi käyttäs eri nimie ruaduo eččijes. Eččijiä suomelazen nimenke toinah vois vedellä.
‒ Obiidiimmos vähäzel kyzymykses. Mindäh minul pidäs muuttua oma nimi muuloin periä?
Nygöi Nicoletta Kekoniemi vastavuu omassah endizen sugunimenke tapahtunnuzih hairahtuksih juumoral, ga nuorembannu händy pahoitti, ku suomelazus pandih ebäiltäväkse.
Erähile nimen muuttamine on ainavo keino sulua joukkoh. Yle pagizutti omassah nimen muuttanuzii ristikanzoi da meni selvile, ku nimi oli pahimilleh muutettu suomekse vaiku eloksen kebjendämiekse. Ulgomualaine nimi eččobumuagois oli pagizutettuloin ristikanzoin mugah taba jiäjä mieleh, ga ruavonandajis rippujen se oli sego pozitiivine libo negatiivine dielo. Varmua tieduo nimen vaikutukses ei ole.
‒ Alendamine ruavonečos on peitetymbiä migu muu alendamine. Sih on äijiä vaigiembi kyskiekseh, kui ezimerkikse alendamizeh ruadopaikas, sanou Hiltunen pahas mieles.
Statistiekat ozutetah, ku alendamizeh on vaigei kyskiekseh. Ruadoheččoalendamizeh liittyjät tapahtukset ollah ruadosuojeluvirguniekale ainos vie harvinazet. Kontaktoin miäry ei yhtelläh ainos sanele kogo tottu.
‒ Ruavoneččijät ei välttämättäh tunnusteta, ku heidy alendetah da ku tunnustettaneh, hyö toinah ei tietä kunnebo alendamizes voi ilmoittua libo sit hyö ei tahtotah ottua yhtevytty virguniekkah. Tämän perustehel ei sit vie voi luadia johtopiätöksii, kerdou ylitarkastai Jenny Rintala Suvi-Suomen alovehhallindovirastospäi.
Alendamizes toinah ei ilmoiteta sendäh, ku varatah menettiä mahtollizuot suaja ruaduo. Ristikanzat varatah sežo ilmenemisty da sidä, ku maineh kärziy. Nämmisgi syylöis hyö ei kerrota alendamizes.
Ruadohečos voi tapahtuo sežo ellendämättömiä alendamistu. Sotsiopsiholougien professor Jasinskaja-Lahti tovendau, ku harvu ruavonandai luadiu tiedäjän piätöksen alendua ristikanzua vaiku nimen perustehel.
‒ Emmo puaksuh ellendä, ku kannatammo eččijöi kudamil on samanluaduine opastustazo libo ruadohistourii kui meilgi on. Kannattamal omii emmo toinah kohtavu muga perustehellizeh libo luottajen muuloih eččijöih.
Kekoniemigi puutui silloi puaksuh kuundelemah kyzymyksii omassah suomelazuos da suomen kielen taijos. Hänele daže työnnettih kučču muahmuuttajile tarkoitettuh tilazuoh. Häi iče kohtavuu tapahtumih juumoranke, ga tovestau, ku ebäsobijat kyzymykset rahvahallisidentitietan lujuos ei kuuluta ruadopagizuttamizih.
Mustal tuššil nimet peittoh
Erähän piätöksenny ruadohečos tapahtujah alendamizeh on tarittu nimettömiä eččuo. Tädä on jo opittu ezimerkikse Helsingin da Espoon linnois. Helsingin linnan nuorizodieloloinkeskuksen ruadohečos tiijustettih, ku nimettömys on hyvä dielo, ga protsessu oli hämmästyttäjän vaigei.
‒ Nimetöi ruadoheččo tottu oli hyvä dielo, ga sit oli kaksi probliemua: meil pidi peittiä eččomuksien tiijot käzin, da eččijöis ylen vähäzel oli monikul’tuurizii ristikanzoi. Meil ei metoudu sendäh tävvellizeh ruadanuh, sanelou Helsingin linnan kul’tuuran da vällyaijan ruadoalajohtai Tommi Laitio.
Nimettömiä ruadoheččuo ei kogonah nokautiiruija
‒ Konzu erähät dielot oli eččomukses peitetty, ellendin, kuibo äijän niilöih kiinnitetäh huomavuo da niilöin perustehel luajitah arbailendoi. Tiedoloi peittämäl huomavo kiinnittyi parembi ihan niilöih dieloloih, kudamat oldih ruavon kannal keskizet, sanou Laitio.
Jasinskaja-Lahti sežo tovendau, ku nimetöi ruadoheččo on vaiku puolinaine piätös
‒ Kogonah nimetöi eččoprotsessu on printsipan mugah hyvä ideju, ga pidäs duumaija kuibo ruadohečon uuzis staadielois estetäh alendajat toimindumallit. Hos enzimäine staadii menis muga hyvin kui on mahtollistu, lopputulos ei välttämättäh ole moine ruadoheččo, kudamas alendamistu ei ole.
Lähte: Yle uudizet, Eemil Friman

Karjalazetgi puututtih tiijustamah tämänluadustu. Heilgi silloi pidi muuttua omassah nimet suomekse.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti

SCP-113 trap

  SCP-113 https://scp-wiki.wikidot.com/scp-113 in this comic, I tried comic page layout of belgian comic magazine